Miniklubi Foorum

Käesolevat postitust ajendas kirjutama sõbra tähelepanek Tallinna vanalinnas seisva Austin Mini osas, mille juurest möödunud inimesed olid autot nähes hirnuma hakanud, olles sisse vaadanud aga hakkasid veelgi rohkem naerulihaseid kasutama.

Minu jaoks on Mini autona (vaimusilmas) mu suure ego vastukaal... tasakaalustaja. Lisaks on sellist autot alati kerge alahinnata ning varjatud üleolek on väärt palju rohkem kui ülepingutatud nõrkus.

Niisiis, mis ajendas teid sellise auto ostule, kui eesti üldsuse silmis jääb see veel tükiks ajaks Mr.Beani vana aeglase muhu, ehk isegi naerualuse staatusesse? Erinemissoov? Odavus? Eksklusiivsus?

Ma ühinen selle osaga mida sa vastukaaluks oma egole mainisid:-) Mina tahtsin lisaks väikest autot mida annaks ümber ehitada ja veelkord ümber ehitada Tõsisemalt hakati sellesse autokesse suhtuma alles milleeniumi paiku pärast uue Mini müügikampaania käivitumist. Siis oli igas kolmandas tehnikaajakirjas Minindusest juttu. Nüüd on inimesed aru saama hakanud, et mis iganes hobindus on kallis lõbu...ja kaugelti iga lihtsurelik majanduslikel põhjustel seda endale lubada ei saa. Aga aastatel 1994 - 1999....mõnitati nii otse kui tagantselja mind selle tillukese ja naljaka autokese pärast omajagu

Ma ühinen selle osaga mida sa vastukaaluks oma egole mainisid:-) Mina tahtsin ..............

Unustasin sisse logida....külaline oli Harri

Mina kui soetasin, siis tahtsin midagi teistsugust, mida on vähe ja millega saan oma ülevoolavat edevust rahuldatud... Samas mina ei ole üldse teie poolt mainitud asja kogenud. Pigem vastupidi. Kõik on alati hästi sõbralikud, tulevad juttu ajama uudistama ja uurima seda imelooma. Mitte midagi sellist, millest eelkõnelejad rääkisid. Loomulikult ei näe ma iga inimese sisse, mis ta tegelt mõtleb...
Samas lubage mul ennas taas kiita edvistada, et eks ta näeb mul edev ja pilkupüüdev välja küll

Miniaci vastuseks, et Minidest ta palju eriti ei tea. ja selle ehk võib talle ka andestada!

Ma mainisingi, et see kõik on mu vaimusilmas vaid kuigi ei suuda ise mõista, kust sa selle välja said lugeda

Nu mina ammu juba mõtlesin et peaks mingi mõnusa classicu vaatama , piilusin siin MG kui Mustangi ja veel mõne ameerika ja inglise classicu poole ega need olid ikkagi jube kallid ja kaugel jne ... osadega pole ka kiita jne jne jne
Ja siis ma nägin mini kuulutust ja nii ma 3 päeva pärast ta omale koju tõin ... see oli 17 jaanuar ... ja nüüd on ta kohe peaaegu selleks hooajaks valmis .

http://www.zone.ee/mayfair/

Mind on alati tülgastanud raiskamine, olen väikestviisi roheline ka. Uurides / puurides / jälle kokku puutudes ameerikaga ( ja ka selle autondusega) tuleb jälle tülpimus - rõve. Kuidas raisatakse ja löristatakse , põletatakse ja hävitatakse (Kuigi jah eks vahest hüppab poisike väja ja ütleb , et oi kui änksa V8 ). Nii , et mina lihtsalt tahtsin midagi väikest.
Samas muidugi on mul ka kuradima suur ego , ei hakka valetama. Nii , et võibolla tõesti ka ego alla surumiseks. Aga samas ma vaidelks vastu, see on ju ka tegelikult ikkagi täielik uhkustamine , egotsemine. Ohoo vaadake kui eriline auto mul on .... Soov olla eriline , massist erineda. Mass on ju igav , ja hall , ja mõttetu ....

Minu pisik sai alguse igatahes Harri autost, mida ma koolis bussiga koju sõites iga päev silmasin. Aitäh Harri! ! (et sa oma auto nii hästi parkisid)

tõesti suured tänud, et sa ka vahel M 19 maja juures oma kullakest hoidsid käisid vist kellelgi külas.

Kui jutt on minu Minist siis tõesti seisis ta vahel mu vanaema maja juures Marja 19 Ja ehk varsti hakkab taas seal seisma aga enne pean ühe kohaliku autovaenuliku moori "kõrvupidi seinakülge naelutama" Kaebas teine politseile, haldusfirmale ja mu vanematele ,et kui minu auto tema aknaall seisab siis kindlasti keegi ronib öösel selle kapotile TEDA aknast piiluma.... Veeretab kive auto parikimiskohale jne. Täitsa segane moor.....See sai nüüd teemast kõrvale mindud......