Elu on nii kiire, et isegi kui midagi teha jõuad, siis sellest kirjutamiseks enam aega ei leia. Kuna homme aga tööd Mini mootori kallal jätkuvad, siis täna oleks viimane aeg eelmistest tegemistest mingi kokkuvõte teha.
Ühel laupäeva hommikul avanes selline vaatepilt:
Eesmärgiks oli mootor lahti võtta ja leida esmalt õlilekke põhjustaja ning muidu vaadata mis karul kõhus on.
Klapikambrikaane maha võtmine oli kõikse lihtsam tegevus ja vastu vaatas üsna tavaline vaatepilt:
Kommentaariks niipalju, et näha on, et nookurid on tööd teinud, kuid ei midagi hullu ja endiselt väga heas töökorras.
Järgmisena tuli kaas maha võtta ja esmakordselt seda tehes kulusid Eino näpunäited marjaks ära ning maha ta sai:
Kolvid olid küll tahmased, kuid muidu väga heas korras. Kaant lähemalt uurides:
selgus, et mitte kõik klapid ei olnud oma tööd just kõige paremini teinud.
Mootorit edasi lahti võttes jõudsime ka õlilekke põhjustajani, milleks oligi eeldatud väntvõlli „poolkuu“ tihend:
Me ei suutnudki välja mõelda, kuidas see tihend siis just sellise kuju oli võtnud.
Edasi toimetades tabas meid üllatus, mida oodatagi ei osanud – nukkvõll ei vastanud kohe üldse ülejäänud detailide seisukorrale. Mõni nukk oli küll kui uus, kuid oli ka suht lamedaks lihvitud nukke:
See ei olnud kohe üldse meeldiv leid ja asja lähemalt uurides, leidsime ka põhjuse (d):
Jäi mulje, et eelmine mootoriehitaja oli küll kõik muud (ja kallid) jupid välja vahetanud, kuid „unustanud“ uued nukkvõlli tõukurid paigaldada. Nii et vaevu 11 tuhande kilomeetri järel võib selle nukkvõlliga nüüd mida iganes teha, aga mitte mootoris kasutada.
Kui tahaks „autoärikat“ mängida, siis võiks katkise poolkuu ära vahetada ja mootori koos uute tihenditega kokku lapata, kollasele aiste vahele panna ja sõidaks see mootor veel kindlasti mingi aja. Lonkava tühikäigu ajaks karmi nuka kaela, mille efektiivne töövahemik on 2000-7000 pööret ja kõik oleks nagu JOKK.
Kuid Väike (P)Äike ei ole sellist kohtlemist ära teeninud. Ükskõik, kas ta jääb minule või leiab uue omaniku.
Seega on plaanis lasta lihvida kaane ja ploki tihendipinnad, lihvida klapipesad, paigaldada uued klapi juhtpuksid ja klapid, uued nukkvõlli tõukurid ja tõukurvardad ning nukkvõll. Lisaks siis profülaktika mõttes kolvirõngad ja kõik muu tavapärane tihendimajandus. Saaled olid täitsa korralikud, nii et mõtleme veel, kas hakkame neid vahetama, või mitte.
Praegu olengi valiku ees – millist nukka mootorisse panna. Ma olen pigem madalate pöörete väände, kui kõrgete pöörete hobujõu mees ja eelmise aasta valus kogemus näitas, et mõistlik kütusekulu ei oleks üldse halb asi, eriti kui plaanis pikemaid sõite teha. Minisparesi valikust olen üht-teist leidnud ja palusin ka neil oma arvamust avaldada. Eks näis, mis vastus sealt tuleb.
Senised tegevused lühidalt kokku võttes – loodetud lihtsast tihendivahetusest kujuneb kardetud mootoriremont
Mis omakorda tähendab, et ka sel hooajal ei ole Väike (P)Äike kevadekuulutajate hulgas, vaid asjade väga hea kulgemise korral ajab loodetavasti oma unise koonu millalgi suvel garaažist välja.
Andreas, jah, nüüd ehk leiab aega mootorile väheke kaubanduslikuma välimuse andmiseks
Ares, kui see mootor suvel Väikest (P)Äikest ka liigutab, siis ma julgen tõsiselt kahelda, et roadremondi jaoks enam vahendeid on