…
6. august, Neljapäev, õhtupoolik Londoni lähistel
Hea oli lõpuks Matti poole sooja tuppa kuuma teed jooma ning paberimajandust tegema minna.
Raha makstud, paberid vormistatud ja olingi uue Mini omanik. Ilm oli küll kõike muud kui meeldiv ja mu mafiooso häälestki oli alles vaid sosin, aga ma olin siiski üliõnnelik
Kuna Mini haagisele saamine võttis plaanitud 1 tunni asemel ligi 6 tundi, siis olid loomulikult ka meie edasised paanid sassis. Ettenähtud rongi väljumiseni oli meil vähem kui 6 tundi, kuid ma olin lubanud üht-teist Minisparesist tuua ja ka minu uus Mini vajas Mattiga koostatud nimekirja järgi juppe. Nii tuli langetada põhimõtteline otsus – kas uhada Doverissse ja mandrile, või lükata väljasõit ühe päeva võrra edasi. Kuna meil ei olnud tol hetkel õrna aimugi, kui kalliks tagasisõidu edasilükkamine võib minna, otsustasime just selle kasuks. Kui otsus langetatud, käisime kohalikus pubis õhtust söömas, a’la Mini ostu tähistamas:
Õhtusöök oli maitsev ja kui soe juba kontidesse naasmas oli, otsustasime aja kokkuhoiu mõttes veel samal õhtul Minispares’i juurde sõita. Sel juhul oleks hea hommikul varakult alustada.
Nii nagu päeval oli sadu peale hakanud, nii ladistas ta endiselt.
Teel Minispares’i tegime tiiru ümber Windsori lossi valduste, vot see on alles DACHA !!!
Kohapeal sai tehtud kindel otsus, et sinna tuleb raudselt kunagi tagasi tulla.
Kui Poolas olid lõbusad liiklusmärgid, siis Inglismaal olid lõbusad numbrimärgid. Kui siin S tähte ja numbreid mitte tähele panna ja A-le täpid peale kujutada, mis me siis saame
Windsorist lahkudes jätkasime juba harjumuspärases laussajus, mis sõitmise kohati vägagi libedaks tegi.
Kuid meie õnneks ei olnud me ummikusuunal, nagu eelmiselt ja järgmiselt pildilt läbi vihmasaju aru võib saada
Üldse ei kadestanud vastassuunas liiklejaid…
Väike vahepeatus kütusevarude täiendamiseks ja Mini imetlemiseks:
Teekond Minisparesi kujunes üle ootuste käänuliseks kuna nende kodulehelt välja prinditud aadressi järgi sattusime GPSi juhendamisel hoopis pärapõrgusse ja umbkaudselt sarnaseid kohti otsides jõudsime taaskord valesse kohta, olles vahepeal sõitnud läbi mitmekümne meetri pikkuse ja kohati vist kuni poole meetri sügavuse tervet teed katnud loigu, kui seda ookeani nii võiks nimetada. Kui nüüd tundus, et pääsesime loigu teisele kaldale jõudes kergelt, siis hiljem selgus, et see suur lomp oli Jeebi põhja alt lahti kiskunud ühe torude kaitse ja mingi sumbuti kaitseplaadi auto põhjaga risti keeranud, mis nüüd keset autot sellise kiilu taolise asja moodustas ja loomulikult kõikidel lamavatel politseinikel korralikku häält tegi. Seda enam, et taaskord oli kell uues päevas.
Meie pika ekslemise peale jõudsime asulasse, mis pidi olema see, kuid õige nimega tänava otsast sisse keerates olid ümberringi ainult elumajad ja GPSi järgi oli tegu tupiktänavaga. Kuna me ei tahtnud riskida võimlausega, et tänava lõpus ei ole võimalik ümber keerata otsustasime linnas edasi otsida.
Imekombel leidsime linnast väga hilisele kellaajale ja paduvihmale vaatamata ühe proua kuhugi kiirustamas. Loomulikult pidasin auto sõna otseses mõttes keset tänavat kinni ja läksin temaga rääkima. Proua ehmatus oli ilmne ja ta oleks vist parima meelega minust võimalikult kaugele jooksnud, kuid niipalju oli ta nõus mind ära kuulama, et mida ma otsin. Selgelt ei olnud Minid ja Minispares tema
cup of tea, kuid tänava nime järgi suunas ta meid ikkagi sinna, kus me korra juba olnud olime. Kuna meil eriti muid valikuvõimalusi ei olnud, suundusime umbusklikult juba tuttavale tänavale ja jeebi põhjaalune kiil tegi elumajade ees lamavaid politseinikke ületades „mõnusat“
creepy heli.
Kui olime jõudnud tänava kõrgeimasse punkti elumajad lõppesid ja edasisel langusel oli näha juba tööstus- ja laohooneid. Meie suureks rõõmuks üks neist osutuski Minisparesiks. Täiesti tavaline laohoone, millel vaid tuttavad logod peal.
Algul parkisime oma autorongi otse Minisparesi territooriumile ja otsustasime seal ööbida, kuid siis mõtlesime ümber, nii igaks juhuks, et äkki keegi soovib hommikul seal mingite laadimistöödega tegeleda. Parkimis-ööbimiskoha leidsime üle tee asuvas parklas ning keerasime vihmasabina saatel magama.
Jätkub…