Una (411ANR) 998/1986-89

Lood meist ja minidest
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 15:24

Tere,

et endal vanadusega segi ei hakkaks minema, millal oma Mini juures midagi tehtud on, pidasin vajalikuks siia hakata märkemeid tegema. Endal hea vaadata ning ehk kellelegi abiks ka kui plaanis miskit sarnast ette võtta.

Et mingi kronoloogiline järjestus tekiks, siis panen enda jaoks olulised aastaarvud ja toimetamised kirja.

Aeg enne Peraküla kokkutulekut (pre 2004)

Minu kätte on heade juhuste kokkulangemisel sattunud 2 Mini tüüpi sõiduvahendit - üks aastast 1986 ning teine aastast 1989. Nendest sai kokku ehitatud üks, mis tänaseks sõidab numbri all 411ANR. Kahest autost ühe tegemisel sai tehtud kõik keretööd, roostetõrje ning Tepingus valmistatud uus nahkne katus ning tehisnahast lagi. 1989 aasta punaselt Minilt sai laenatud mootor ja kõrvalistujapoolne uks. Auto sai värvitud ning peale kleebitud valged triibud. Ühtlasi vahetasin kogu kroomist laiendite ja uksealuste liistude ringi.

Vedrustus jäi uuendamata ning sellest tulenevalt nägi auto küll väga cool välja, kuid eriti ei vedrutanud. Mootor ja käigukast toimisid piisvalt hästi ja neid ma ka ei näppinud.

2004 toimunud Peraküla kokkutulekule võtsin kaasa oma suure ja paksu sõbra, kes pidi tagapingil täpselt keskel istuma, et vältida tagarataste koopasse hõõrumist. Selline sundasendi hoidmine talle loomulikult ei sobinud ning selle tulemusena juhtus tagasitulles mingil kruusasel lõigul see, et üks tagumine tiivkaare laiend eraldus kere küljest. Jätsin auto garaazhi ning mõtlesin, et küll jõuab sellega tegeleda.

Sellega võis 2004 aasta lugeda Mini koha pealt lõppenuks.
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 15:28

2005 aasta

2005 aasta suursündmuseks jääb ilmselt minu teade Miniklubi foorumis, et kevadhooaeg on avatud.

Tegelikkuses tähendas see seda, et sõitsin 300 meetrit garaazhist välja ning siis juhtus midagi karburaatoriga. Tagasivool ei toimunud mitte auto paaki, vaid summutitorudele ja maha.

Igatahes lükkasin auto 300 meetrit garaazhi tagasi ning sinna ta jäigi.... Mõneks ajaks.
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 15:31

2006-2008

Auto seisab garaazhis ning kord aastas avame lihtsalt hooaja, mis paari tiiru järel ümber kohaliku elamurajooni ka sel samal päeval lõppeb. Tõesti lühikesed hooajad.
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 16:11

2009 aasta

Kuna mingil hetkel tekkis olukord, kus ükski minu paljudest autodest ei olnud liikumisvõimeline, siis tuli mulle meelde vahepeal juba ära ununenud Mini.

Leidsin kola hulgast teise Mini karburaatori ja panin selle autole peale. Tundus, et ülevoolust tekitatud probleemid said sellega lahenduse. Lisasin veel ühe bensiinifiltri.

Vahetasin kõigi rataste laagrid ning sellega vähenes oluliselt müratase :)

Kohendasin pidureid. Tagumised rattad said uued töösilindrid ning esimesed rattad said uued piduriklotsid. Kõik kinniroostetanud regulaatorid ja muud pudinad said lahti võetud, määritud ja tagasi pandud. Pidurid hakkasid lõpuks tööle nii nagu peab. Ülevaatuselt läbi ilma ühegi probleemita.

Vahetasin õhufiltri

Vahetasin välja kõik rattapoldid, sest mõned neist said laagrite vahetamise ajal rattaid alla pannes puruks keeratud.

Kuna vedrustuse peale ei tahtnud aega ja raha kulutada, siis sai pandud läbilöögi pukside alla GAZ 52 kabiinipuksid. Auto oli endiselt coolilt madal, kuid mingit vedrustust kui sellist ei olnud. Mõnda aega need kabiinipuksid ka aitasid, kuid aja möödudes hakkasid esimesed rattad ikkagi koopasse käima.

Uurisin, palju võiks MaSu ajal maksta istmete ja uksepolstrite uuendamine. Hinnapakkumist saades, pidasin seda kalliks ning pesin selle asemel olemasoleva sisu puhtaks. Sai oluliselt parem.

Karburaator ja süüde said reguleeritud Raimond Naabri poolt. Mootor tundus ärksam ning reageeris pedaalivajutusele oluliselt paremini.

Vahetatud said esi- ja tagaakna kummitihendi vahel olev kroomitud riba. Sellega sai auto küljest eemaldatud viimane rooste (nimelt oli vanadel ribadel kroom asendunud roostepruuniga).

Sügisel vahetasin veel õli (Valvoline 20W-50 mineraal) ja õlifiltri - mootori hääl muutus oluliselt mahedamaks ning töötamine sujuvamaks.

Sõitsin terve hooaja Miniga tööle ja koju. Pikemaid reise ette ei võtnud, kuid olin siiski olukorraga rahul. Tundus, et sellest autost saab veel asja.

Korra vist suve jooksul kohtusin teiste minilistega Ülemiste keskuse parklas.
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 16:28

2010 aasta kevad-suvi-sügis

Veel enne hooaja algust tellisin Minile uue elektrilise kütusepumba, uued kroomitud rattamutrid, valuvelgede keskel olevad kapslid ning väikese metallist plaadi, mis tuleb sinna augu ette keerata, mis jääb alles mehhaanilise kütusepumba eemaldamisest.

Keerasin kõik need pudinad autole külge ning olin tulemusega rahul. Endiselt mõlgutasin mõtteid nii vedrustuse kui sisustuse uuendamisest.

Paraku juhtus nii, et suve hakul sattusin kokku ühe Mini omanikuga, kes palus mul tema auto pidureid vaadata. Vaatamisest sai aga terve suve kestnud õudusunenägu - 1982 aasta trummelpiduritega Mini kogu pidurisüsteemi renoveerimine. Seal lihtsalt polnud ühtegi komponenti, mis poleks olnud korrodeerunud ning lõpptulemusena sai kogu süsteem uutest juppidest kokku ehitatud. Enda auto jaoks eriti aega ei jäänud. Õppisin ise tegema piduritorusid :)

Mõned asjad siiski tehtud sai:

Pidurimeistris lasin oma tagumiste piduriklotside katted uuendada.

Kiskusin lahti sisemise soojendusradika korpuse, puhastasin radika ning eemaldasin selle klapi, mis peaks reguleerima õhuvoolu akendele ja jalgadele, kuid tegelikkuses on lihtsalt üks mõttetu vidin, mis annab plärinaga märku sellest kui sõidad liiga kõrge käiguga. Katsin kinni kõik augud, kus õhk peaks salongi tulema ning selle tulemusena puhub sealt kopsikust õhku nüüdsest ainult akendele.

Asendasin esituledes origaalpirnid halogeenidega. Järvelt autopoest leidsin sellised, moodsad H4 pirnid, mille tagumine osa sobib retroautodele. Ka mu 1967 aasta Volga sai sellised ning mõlema auto puhul on tulemus lausa suurepärane.

Kuna Mini süütelukk oli aegade jooksul kinni roostetanud oli ajutiselt kasutuses kaks süütelukku - üks asus rooli küljes ning seal tuli võtit keerata, et roolilukk lahti saada ning teine süütelukk asus kindalaekas, millest sai autot käivitatada. See väike iluviga sai parandatud. Paar korda muidugi tuli ette, et unustasin rooli küljes olevast lukust rooli vabastada ning käivitasin auto ja alustasin sõitu lukus rooliga. :)

Augustis kiskusin salongist välja kõik polstrid ning asusin hoogsalt tegelema müra vaigistamisega. Kuna mulle tundus, et see kapotialune svamm, mis Minidel mootori taga on, ei ole hea müratõke, vaid kogub ainult niiskust, eemaldasin selle. Pilt kapoti all sai palju parem.

Selle töö järgselt kiskusin lahti kogu elektrijuhtmestiku ning tegin kõigile juhtmetele uued korralikud otsad, süstematiseerisin kogu selle pusa ning mähkisin tekstiilist musta teibiga puntrad kokku. Sai esteetiliselt ilusam ning ühtlasi hakkasid korralikult tööle kõik elektrit tarbivad agregaadid - kojamehed, signaal, suunatuled jne.

Vahetasin starteri solenoidi (või oli see relee) - igaljuhul see junn, kuhu tuleb palju jämedaid juhtmeid ja peenikesi juhtmeid ning mis asub parema porikoopa siseküljel. Selgus, et off-road masinate vintsi relee sobib selleks suurepäraselt. Hiljem selgus, et oleks piisanud massijuhtme korralikult kinnitamisest. Igaljuhul on mul nüüd kaks sellist töötavat junni üle.

Seestpoolt kiskusin kõik plekini paljaks ja katsin mootoriruumi vaheseina ja rattakoopad 3 mm pigimatiga. Sinna peale kleepisin veel 10 mm pehme mati ning kõige peale veel uue vaiba. Ise olin tehtuga väga rahul. Proovisõit näitas, et peale enesetunde, et midagi on tehtud, suurt ei muutunud. Polegi oluline - peaasi, et ilus on. Kevadel jätkan polsterdamist.

Lühidalt oli tore hooaeg. Auto oli igapäevases kasutuses ning mingid arengud toimusid ka paremuse suunas. Oleks vaid rohkem aega olnud.
Viimati muutis Una, 09 Mär 2011, 16:59, muudetud 1 kord kokku.
ares
Postitusi: 716
Liitunud: 01 Apr 2009, 02:49
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas ares » 09 Mär 2011, 16:57

Edu sulle, see vedrustuse tegemine pole üldse nii hull kui kardad :) või siis ... nagu miniga ikka, ühe asja keerad külge, teise keerad pooleks :D
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 17:38

ahhaaa...

Talv 2010-2011 - Mini saab uue vedrustuse :)

Novembris sattus olema selline juhus, et mu vend sõitis Inglismaale ning oli sealt tagasi tulemas autoga. Ma ei saanud jätta juhust kasutamata ning esitasin Minitronile tellimuse:

Uued kummipadjad
Uued amordid
Uued zharniirid
Kõik puksid, mis Minil üldse küljes on - uued ja polüuretaanist palun mulle
Uued pidurikettad
Uued pidurivoolikud
Uued roolivarda kaitsekummid
Uued rooliotsad

Kogu see kola saabuski minu õuele ühel ilusal päeval suure kasti sees. Kuna mul endal seda kummipatjade vahetamiseks vajalikku tööriista ei olnud, laenasin Eino käest paariks päevaks (Novembri keskel) koos vajamineva suure padruniga.

Tegelikult ei saanud ma paari päevaga kuidagi hakkama. Välismaiseid foorumeid lugedes, olin aru saanud, et see töö ei pruugi olla keeruline, kuid veel vähem on ta lihtne. Igatahes ühel ilusal õhtul hakkasin pihta.

Juhipoolne esiratas.

Tungrauaga auto üles ning ratas alt ära. Amort lahti ning küljest ära. Suure padruniga poolraami kinnituspolt välja ning ülemise õõtshoova alt väike kummipadi ära. Nüüd pidi olema see hetk, kus Haynesi manuali järgi tuleb eemaldada koonus koos knuckle jointiga ning seejärel võtta välja kummipadi ning siis vastupidises järjekorras kõik kokku tagasi panna. Nii lihtne, aga.....

Loomulikult ei eemaldunud see alumiiniumkoonus sealt kuskile. Kogu see kolmeosaline süsteem oli üksteise külge korrodeerunud. Keerasin lahti ülemise õõtshoova ning sain seejärel koonuse kuidagi padja küljest lahti. Seejärel sain kätte ka padja enda, mis nägi välja nagu sõõrik ning oli uue padjaga kõrvutades umbes 5 cm madalam. Sai selgeks põhjus, miks mu auto ei vedrutanud. Polnud lihtsalt midagi vedrutada - kogu auto esiots toetus sisuliselt kahele väiksele läbilöögi puksile.

Teistpidi oli jälle hea, et ma selle õõtshoova lahti võtsin. Puhastasin selle seest ära, määrisin laagrid ning tunnistasin ta kastuskõlbulikuks.

Alumise õõtshoova puksid olid täiesti läbi. Kummipukside sees olevad metalltorukesed olid roostetanud õõtshoova külge ning nende eemaldamiseks tuli mul nad viiliga katki nühkida ning küljest ära taguda.

Kuna olid olemas ka uued poolraami ülemised puksid, vahetasin need samuti. Keeruline oli saada seda rombikujulist patja poolraami ja kere vahele, kuid kuidagi see õnnestus. Ühtepidi tuli autot kerest tõsta ja teistpidi poolraami alla vajutada - selleks lasin järgi poolraami tagumist alumist kinnitust.

Kogu selle lahtikiskumise peale kulus tervelt 6 tundi ning sai selgeks, et midagi lihtsat kogu see protsess endast ei kujuta. Töö ei ole keeruline, kuid takistub väikeste asjade taha nagu näiteks sobiva tööriista puudumine (zharniiride eemaldamiseks vajalik vidin näiteks) või koonuse külge kinni roostetanud knuckle joint, mille saab lahti ainult kuumutades.

Lisaks Eino käest laenatud kummipatjade pressimise tööriistale ja padrunile tekkis mul garaazhi märgatav kogus mudru:

1. veel üks uus tungraud
2. kuumapuhur
3. 9/16 tolli võtmeid 2 tk
4. 9/16 tolli padrun
5. meisel
6. WD40 spray
7. Copper spray
8. Rauasaag
9. Mitmesuguseid viile
10. torn (millega peksta knuckle joint koonusest välja)
11. määrdeprits koos liitium määrdega
12. sõrgkang
13. komplekt traatharju
14. Zharniiride eemaldamise tööriist 2tk (ühe suutsin oma lollusest tulenevalt katki keerata)
15. Würthi kalender poolpaljaste daamidega, mis kõigil tavotiahvidel tavaliselt seinal on (tegelikult mitte, aga tunne oli juba selline)

Ühesõnaga 6 tundi tööd, ja üks nurk oli juba lahti. Ise olin rõõmus ja lootsin, et küll edasi läheb juba lennukalt. Tööd olin alustanud küll korralike töökinnastega, kuid päeva lõpuks olid kindad mustad, käed mustad, nägu must ning loomulikult nagu tavaliselt auto juures asju lahti keerates - käed täis väikesid haavu mis tekivad siis kui mutter, mida täiest jõust lahti keerata üritad, lõpuks lahti otsustab tulla ja sa oma sõrmenukid kuhugi terava serva vastu purustad.

jätkub....
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 18:53

Teine päev - vedrustuse vahetus.

Paari päeva möödudes olin taas garaazhis. Plaanis oli juhipoolne esiots kokku panna ning tagumine lahti võtta.

Esiotsa kokkupanekul kasutasin ühest välismaa foorumist loetud tarkust - uus kummipadi tuleb kokku pressida ning siis asetada paika koonus koos knuckle jointiga nii, et ülemine õõtshoob on lahti. Kui kogu kompott oli paigas, siis keerasin õõtshoova kinni ning lasin padja pinge alt lahti. Kuna kõik oli puhas ja määritud, läks töö ludinal.

Vahetasin kõik puksid ning keerasin rooliotsad ja zharniirid kinni. Lõpetuseks veel suur poolraami kinnituspolt ning uus esiamort. Ratas alla ning valmis. Pilt mis tungrauda alla lastes avanes, oli esialgu uskumatu.

Kui varem oli koopalaiendi ja rehvi vahel umbes 3 cm vahet, siis nüüd oli see umbes 15 cm. Võin eksida, kuid püüan selle täpselt üle mõõta.

Igatahes istusin ja vaatasin päris tükk aega oma kätetööd ning olin endaga väga rahul. Olles varustatud lootusega, et tagumine pool on oluliselt lihtsam teha ei teadnud ma veel sel hetkel millised jamad mind ees ootavad.

Juhipoolne tagumine ratas.

Tungiga auto üles ja ratas alt ära. Selleks, et kummipadi kätte saada, tuleb tagumine amort eemaldada ning lasta õõtshoob nii alumisse asendisse kui võimalik.

Amordi eemaldamiseks tuleb eemaldada bensiinipaak. Kui nii siis nii. Kirusin enda tarkust sügisel paaki ääreni bensiini täis panna, aga mis teha. Paagi kinnitus lahti, kork pealt ära ning seejärel sain paaki niipalju liigutada, et pääsesin amordile ligi. Korgi keerasin paagile peale tagasi ning jätsin ta lihtsalt pakiruumi. Tundus, et püsib seal ilusti ning ei sega mind.

Amort eemaldus probleemideta, kuid seda ei saa öelda kummipadja ja koonuse kohta. Manual ütleb, et knuckle joint tuleb koonuse küljest lahti saada ning siis on niipalju mänguruumi, et koonuse saab padja küljest lahti ja seejärel saab kogu kupatuse sealt raami seest kätte.

Minu auto puhul oli kogu see kupatus omavahel kokku roostetanud. Ei eemaldunud padi koonuse küljest ning ammgi mitte knuckle joint. Appi tuli sõrgkang ning mõned pikendused tööriistakohvrist, millega lihtsalt toore jõuga kangutasin selle jama sealt välja. Kummipadi andis õnneks natuke mängima. Ometi läks kogu selle jama peale paar tundi ning loomulikult olid käed taas verised ja õlised.

Järgnes paar tundi kuumutamist, leotamist WD40-ga, vandumist, jahutamist, toksimist, peksmist, lubadusi kogu kupatus puruks peksta ja uus osta (uue võib tegelikult osta ka ilma vanat puruks peksmata :)) Tulemus - kummipadi oli endiselt koonuse küljes kinni ning seda eemaldamata ei saa kätte ka knuckle jointi.

Igatahes panin ma pool kaks öösel uksed kinni, viskasin selle koonuse jama endale autosse ning läksin koju magama. Naispool nimetas mind garaazhiahviks ja see isegi meeldis mulle natuke. Koonuse koos knuckle jointi ja kummipadjaga nimetasin Buratinoks ja andsin selle järgmisel päeval päris remondimeestele, et nad selle koosluse lahutaks.

Samal öösel umbes kella 3 paiku sain kõne sõbralt - mida kuradit ma seal garaazhis korraldanud olen. Kõik haiseb bensiini järgi. (Hoian oma Minit sõbra maja all olevas garazhist, mis on tema elamisga kahjuks ukse kaudu ühenduses). Mul polnud õrna aimugi millest ta räägib. Mõningase vestluse järel oli pilt selge.

Nimelt see täis bensupaak, mille ma amordi eemaldamiseks oli pagasiruumi tõstnud, oli tühi. Kõik see 20 ja enam liitrit bensiini oli voolanud esiti pagasiruumi, sealt garaazhi põrandale ning seal aurustunud. Loomulikult oli lahti garaazhi ja toa vaheline uks ning kogu elamine haises kohutavalt bensiini järele. Põhjuseks see, et olin paagist väljuva kütusevooliku kuidagi pinge alla suutnud suruda ja lõpuks andis see järele ja katkes.

See selleks. Igatahes elas hea sõber terve nädala vanemate juures diivani peal. Ja mina ootasin millal meistrimehed mu Buratino kolme tükina tagasi toovad.

jätkub...
90Deville
Postitusi: 636
Liitunud: 08 Okt 2008, 17:17
Asukoht: Haapsalu/Sthlm

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas 90Deville » 09 Mär 2011, 20:23

Ohh...
Siia sobiks vast ühest teisest minifoorumist pärit rootslase signatuur-
MINI - the car that have made men into mechanics since 1958.

Aga kannatust ja vastupidavust, ükskord tundub see köik lihtne :D kui miskit raskemat ette satub....
Üksiku Riley Elfi klubi
eino
Postitusi: 1098
Liitunud: 13 Jaan 2006, 22:39
Asukoht: Saue

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas eino » 09 Mär 2011, 21:42

:lol: :lol: :lol: mini on mini :lol: :lol: :lol: aga kannatust ja palju aitab kui jood hulgaliselt apelsiini mahla :P

eino :bounce: :burn:
vahendan minitronist osi. +358405940508 või eino.fn@gmail.com, +37256608941,
otsin juppe,kirjandust mootorattale Walter
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 09 Mär 2011, 23:00

Olen sinuga, Eino, täiesti nõus.

Oma garaazhis, kus ma 67 aasta Volgaga tegelen on mul alati kast Pilsnerit ning enamuste tööde kohta oskan ma anda päris adekvaatse hinnangu - mitu Pilsnerit ühe või teise asja tegemiseks kulub. Täna näiteks sai tegeletud 3 tundi ühe 61 aastast pärit tsikliga ning selleks kulus täpselt 3 Pilsnerit ja käima ta läkski.

Ühtlasi silub mõõdukas alkoholi tarbimine edukalt neid olukordi, kus tekib tahtmine mõni asi puruks keerata või peksta. (harva, kuid siiski mõnikord nii juhtub).

Kahjuks on mu Mini hoiul sõbra juures ning sinna ja sealt koju pean autoga liikuma (võiksin ju proovida seletada naisele, et mind garaazhi viidaks ning sealt toodaks, kuid pärast paari korda soovitatakse mul ilmselt sinna jäädagi).

Seega apelsinimahl on tõesti ainuke, mida saan Mini tehes tarbida. :)
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 10 Mär 2011, 10:46

Talv 2010-2011 jätkub

Vahepeal on Novembrist saanud Detsember ja mu tuttav remondimees on teatanud, et mu Buratino äkki ei käigi kolmeks osaks, vaid on kindlasti mingi eriline varuosa, kus kummipadi, alumiiniumkoonus ja knuckle joint on ühes tükis. Keeldun seda uskumast ning palun Buratino ühes tükkis tagastada.

Kolmas kord garaazhis. Alustan sellest, et lõikan Buratino küljes oleva kummipadja küljest noaga väikeseid tükke, et pääseda ligi sellele kohale kus kummipadi ja koonus omavahel ühenduses on. Pärast mõningat pusimist see ka õnnestub. Seejärel nühin väikese viiliga kummipadja metallosa sisse ühe sälgu - täpselt sinnamaani, kust hakkab paistma rooste. Pritsin sinna prakku ohtralt WD40-t ning ootan, seejärel kuumutan nähtavat metallpinda, lootes, et kummipadja metallosa paisub natuke ja eraldub koonuse küljest. Teen kõike seda veel umbes 3 korda ning tulemuseks on suur ümmargune null. Buratino püsib koos.

Lõpuks otsustan viiliga lihtsalt kummipadja metallosa katki viilida, mida on kuradi ebamugav teha ning koguaeg on tunne, et õnnestub kahjustada ka alumiiniumkoonust. Paar tundi pärast alustamist eemaldubki lõpuks kummipadi. Jäänud on veel knuckle joint.

Tagumise pika koonuse seest knuckle jointi eemaldamine pole nii lihtne kui esimese lühikese koonuse seest. Mul lihtsalt pole piisavalt pikka ja sobiva mõõduga instrumenti, mis ulataks seestpoolt koonuse põhja. Ehitan tööriista kastis leiduvatest väikestest pikendustes nii pika pulga kui võimalik, sinna otsa panen nr9 padruni ning selleks,et mitte puruks peksta teises otsas olevat kruvikeerajat, lisan kõige otsa veel ühe suuremat sorti padruni. Võbelev instrument ulatub ilusti läbi koonuse knuckle jointini ning annab lootust. Kuumutan ning toksin, kuumutan ning toksin - 15 minuti pärast annab knuckle joint alla. Olemas - Buratinost on saanud kolm eraldi osa, millest koonust kavatsen kasutada. Ülejäänu läheb prügikasti.

Tagasipaneku juures määrin kõik pinnad, mis omavahel kokku puutuvad, ohtralt vaskmäärdega kokku, et vältida tulevikus nende korrodeerumist üksteise külge. Kogu komplekti tagasiasetemise juures avastan, et kõige lihtsam on seda teha nii - knuckle joint oma pesasse, määre ning kaitsekumm peale. Seejärel padi ja koonus teisele poole oma kohale ning nüüd natuke õõtshooba alla kangutades saab knuckle jointi otsa ilusti koonusesse libistada.

Puhastan, määrin ja keeran kõik asjasse puutuva kokku ning panen ratta alla tagasi. Juhipoolne külg on valmis. Auto seisab väga kummalises asendis - juhipoolne külg on umbes 15 cm kõrgem kui kõrvalistuja poolne külg. Muretsen natuke, sest tean, et mõneks ajaks tuleb teha remonditöödesse paus ning äkki võtavad uued padjad sellisest pikaajalisest vildakast olekust mingi kummalise kuju või deformeerub kogu auto kere ning järgmine kord ei pruugi uksed enam avaneda.

Vahetatud pool tundub ikka ülemõistuse kõrge. Lohutan ennast kuskilt foorumist loetud infoga, et esialgu ongi uued kummipadjad natuke liiga kõrged ning mingi paarikümne tuhande raputuse pärast vajuvad alles õigesse mõõtu. Vaadates tänasel päeval teeolusid Tallinnas, ei tundu paarikümne tuhande raputuse või põrgatuse kogumine eriti üle kilomeetri võtvat.

Helistan igaks juhuks Einole kelle käest poolteist kuud tagasi paariks päevaks tööriista laenasin ja raporteerin, et pool tööd on juba valmis. Saan tööriistale ajapikendust.

Seejärel teen Minist ja Eestist pooleteise kuulise pausi.
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 10 Mär 2011, 11:12

Veebruar 2011

Tagasi garaazhis. Vahepeal olen mõlgutanud mõtteid ikkagi vahetada istmekatted ja ukspolstrid, et värskendada ka sisu, sest see on küll enamvähem puhas, kuid siiski üsna kulunud. Hele tekstiilsisu mulle meeldib, nahksisu tellimist kohalikult sadulsepalt pean endiselt liiga kalliks (selle raha saaks paigutada mootorisse ja käigukasti või hoopis mõne teise oma auto parendamisse).

Veebist jäävad silma mõned pakkumised inglismaalt, kust saaks tellida mõistliku hinna eest vinüülsisu (vist on eesti keeles nii - võibolla ka kunstnahk).

Ei suuda otsustada, sest see vinüül ei tundu eriti hingav ja sõbralik materjal. Küll aga lihtsalt puhastatav. Samas sõidan ju enamuse ajast Miniga üksi ja vägagi lühikesi sõite linnas. Täielik otsustusvõimetus. Panen leitud lingid siia - ehk on kellelegi abiks.

http://www.classiccore.com/mini_door_cards.html

http://all-trims.co.uk/sales.aspx

http://www.optimise-automotive.easyspac ... Door_Cards
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 16 Mär 2011, 23:34

Veebruar 2011

Kõrvalistujapoolne külg läheb lausa ludinal. Tean mida teha, millises järjekorras asju lahti võtta ja kokku panna. Lõpuks on padjad vahetatud.

Rehvi ja tiivalaienduse vahe on täpsete mõõtmistulemuste järgi 11 cm.

Kõige enam ajab mind närvi see, et ma ei saa uut vedrustust proovima minna. Garaazhi teel on sellised jäärööpad, et Miniga pole varianti ka seal liikuda.

Märts 2011

Vahetan roolilati kaitsekummid ning ajan süstlaga sinna Semi Fluid NLGI-00 Valvoline määret sisse. Top tip järgmisele sama töö tegijale - määre käib sisse juhipoolse kummikaitse vahelt. Mina muretsesin selleks 20 ml süstla ning kaasasoleva süstlanõela plastmass kattel lõikasin diagonaalselt ära kinnise otsa. Selle tulemusena oli mul nüüd sobiv terava otsaga toru, mille kaitsekummi peenema otsa vahelt sisse surusin ja siis sealt määret süstlaga sisse pritsisin. Vahepeal keerasin rooli edasi ja tagasi ning seejärel süstisin veel natuke.

Kapoti all on plaanis ehitada salongiõhu torule ette mingit sorti filter. Tüütu on kui sisemine soojendusradika korpus on täis liiva ja muud soga, mis sealt eest august sisse lendab. Eriti kui sõita porise ilmaga linnas teise auto taga. Kogu see niiske pask kuivab mingil hetkel seal torus ära ja siis lendub edasi salongi poole. Pilk on peale jäänud Pipercross "svammtüüpi" filtrile, mille saab lihtsalt sinna toru otsa aretada.
Kasutaja avatar
Una
Postitusi: 89
Liitunud: 21 Juul 2004, 12:18
Asukoht: Tallinn

Re: Una (411ANR) 998/1986-89

Postitus Postitas Una » 11 Apr 2011, 10:15

Aprill 2011

Pühapäeva pärastlõunal sai 2011 hooaeg avatud. Odomeetri näit 54 132 km

Paigaldasin bensiinipaagi tagasi oma kohale ning akule klemmid külge ning START. Esimene sõit uue vedrustusega võis alata.

Tunnistan, et jutud sellest, milline erinevus on korraliku ja mittekorraliku vedrustusega Miniga sõitmise vahel, vastavad tõele. Väga mõnus ja konkreetne auto on saanud sellest äravajunud kummipuksidega Minist.

Ainuke mure on mul see, et auto näeb visuaalselt endiselt liiga kõrge :). Sõidan paarsada kilomeetrit ja kui selle aja jooksul asi umbes tolli võrra allapoole ei vaju, hakkan muretsema.
Viimati muutis Una, 18 Apr 2011, 14:02, muudetud 1 kord kokku.
Vasta