Kas Mk. II kere kannatab Eestis igapäeva sõitu?
Kas Mk. II kere kannatab Eestis igapäeva sõitu?
Kavas lähiajal ~95a Mini muretseda aga kuna autoga tarvis igapäev liigelda ja teate isegi mis solki siin talvel teede peale loobitakse, siis oleks tore teada kuidas Mini kere sellele vastu peab.
Ehk keegi kasutab Mini igapäeva liikurina ja oskab oma muljeid jagada?
Sellest vast ei maksa unistadagi, et sellel tsingitud kere oleks?
Tänan lugemast
Ehk keegi kasutab Mini igapäeva liikurina ja oskab oma muljeid jagada?
Sellest vast ei maksa unistadagi, et sellel tsingitud kere oleks?
Tänan lugemast
Re: Kas Mk. II kere kannatab Eestis igapäeva sõitu?
Sellest vast ei maksa unistadagi, et sellel tsingitud kere oleks?
Et siin foorumis rohkem juttu oleks pean ikke natike antud teemal targutama
Keevitasin ( ups...lasin keevitada, mina lõikusin roostes kohad välja, puhastasin ja valmistasin uued plekid, paigad ette ) oma auto 1994 aastal ja need keevitused mis siis tegin peavad siiamaani. Kere ja poolraamid tahavad küll juba tegemist aga need on kohad mis tollel korral üle käimata jäid. Tegelikult on Mini roostetamise seisukohast üsna vastupidav. Läbi roostetavad üsna spetsiifilised kohad. Ja koht roostetab läbi konkreetselt. Ümber roostetanud augu on reeglina korralik plekk. Lõikad roostetanud koha välja ja uut paika või plekki on kuhu külge keevitada. Seda viimast ei saa väita paljude muude vanemate autode kohta. Tüüpilised : esirattakoobaste tagumised välimised nurgad, esiklaasi alumised välimised nurgad, A plekid, tagumine bumperi all olev plekk, ukse alaserv. Ühesõnaga kohad kuhu rattad pori üles peksavad ja koha niiske hoiavad. Kui panna Minile logarid rattakoobastesse, töödelda karbid näit grafiitõliga, ja teha põhjale ning poolraamidele korralik korrosioonitõrje, ei pea kümme aastat kere pärast küll muretsema.
Ja nüüd kobin oma Mini poolraame ja piduriosasid puhastma ja kaunimaks värvima....bensiiniaurudest hakkan varsti ilmselt päkapikke nägema
Et siin foorumis rohkem juttu oleks pean ikke natike antud teemal targutama
Keevitasin ( ups...lasin keevitada, mina lõikusin roostes kohad välja, puhastasin ja valmistasin uued plekid, paigad ette ) oma auto 1994 aastal ja need keevitused mis siis tegin peavad siiamaani. Kere ja poolraamid tahavad küll juba tegemist aga need on kohad mis tollel korral üle käimata jäid. Tegelikult on Mini roostetamise seisukohast üsna vastupidav. Läbi roostetavad üsna spetsiifilised kohad. Ja koht roostetab läbi konkreetselt. Ümber roostetanud augu on reeglina korralik plekk. Lõikad roostetanud koha välja ja uut paika või plekki on kuhu külge keevitada. Seda viimast ei saa väita paljude muude vanemate autode kohta. Tüüpilised : esirattakoobaste tagumised välimised nurgad, esiklaasi alumised välimised nurgad, A plekid, tagumine bumperi all olev plekk, ukse alaserv. Ühesõnaga kohad kuhu rattad pori üles peksavad ja koha niiske hoiavad. Kui panna Minile logarid rattakoobastesse, töödelda karbid näit grafiitõliga, ja teha põhjale ning poolraamidele korralik korrosioonitõrje, ei pea kümme aastat kere pärast küll muretsema.
Ja nüüd kobin oma Mini poolraame ja piduriosasid puhastma ja kaunimaks värvima....bensiiniaurudest hakkan varsti ilmselt päkapikke nägema