Miniklubi Foorum

Ninih!
mootori pealmine osa on nüüd siis ka mulle sõbraks saanud. Viimaste põevade jooksul sai mootoril pea maha võetud, 0,75mm plokikaant maha lihvitud (see tõstab päris kenasti mootori surveastet), klapid ja klapipesad poleeritud ning soobeldatud. kõik see taas kokku pandud, paigaldatud klapisääretihendid ning taas mootoriga ühendatud. tulemuseks on kennasti nurruv mini

PS: pandagu kõrva taha, et kui keegi ploki kaane maha võtab ja tal on uueks tihediks vasega kaetud selline, siis jätke tegemata. olen eelnevalt kuulnud, et need ei jää pidama ning nüüd sain seda ka omal nahal tunda. masin ajas valget auru tagant välja ja kui garaashi jõudsin töötasid vaid kaks silindrit. tänu sellele tihendile leidis jahutusvedelik oma tee silindrisse ja see ei ole mitte hea.
korralik tihend on see, mis on peaaegu musta värvi (pealispind ei ole metalne)

Alustame otsast - miks sa klapipesad soobliks muutsid? Ehk siis mida peaks tähendama soobeldama?

See vasega kaetud asi ei saa kohe loomu poolest mõttetu olla kuivõrd vaskne on originaaltihend. Kas too on siis kodustes oludes keeruline paigaldada või midagi sarnast. Ma muud seletust ei näe.
A missugune on see mittevaskne? Näiteks mis koodi/nime/lingi alt me selle võiksime leida Minitroni lehelt, Minispares'i lehelt või siis näiteks Minisporti netipoest?

soobeldamine on klapi tööpindade lihvimine, need pinnad mis kokku puutuvad kas kuluvad (sisselaske) vöi siis pölevad (väljalaske) ära. jut ei käi juht pindadest see tähendab klapi säärest.
Aga jutt et vask pindadega tihend on kehv vöi ei saa kodusel teel paigaldada on jama.



eino

Ahhaa. Uurisin asja. Vaskne võib olla hea ja võib olla paha ...
Lugesin sama artiklit, millele viitasin ka selles teemas, kus jutuks oli klapikambri kaane tihend.

http://www.minispares.com/Article.aspx?aid=275

Refereerin lühidalt Miku lingitud artikli teist lõiku:

Plokikaane tihend peab olema tume (pisut nagu grafiidi laadne), sarnase materjaliga kaetud, mis väljalaske tihendki. vasega kaetud metalltihend (kui see ei ole kaetud mingisuguste ainetega ning näeb välja nagu puhas metall) ja kõik muu selline ei ole standasdmootorile soovitatav!

ehk siis sedasi on kirjutanud Keith Calvers. isiklikult julgeks tema juttu uskuda.

Uldiselt on vask tihendeid kasutatud sama kaua kui on olnud auto tööstus, kui on uus ja muttrid korralikult öige järjestuse ja jöuga kinnitatud ei ole probleeme. kui tihendit teistkortselt kasutada vöib tekkida probleeme ja mitte ainult vask kattega. see on minu elu kogemus ja arvan et sed väidavad ka vana kooli mehed.

eino

usu mind, ma ei pannud seda tihendit sinna teist korda. tihend, mis mul läbi hakkas laskma oli metall plaat, millele ühele poole oli pandud imeõhuke vaskplekk. ja see tihend lasi jahutusvedeliku silindrisse. kui samast murest on ka teised kirjutanud, siis ei tunne ma ennast praegu kuidagi moodi kaamlina. kogu sama protseduuri jälgides jäi mu mootor uue tihendiga (sellisega, mis materjalilt sarnanes sellega, mis mul seal mootoris alguses sees oli) ilusti pidama. mõlemi puhul kasutasin sama "klõpsuga" võtit, mis peaks mull ilusti Nm'id ära ütlema.

arvan, et edasine vaidlus sel teemal on mõttetu. ma panin siia kirja vaid oma kogemuse. ja kui keegi arvab, et võiks ise sellise läikiva vasktihendiga proovi teha, siis andke aga minna. ehk läheb teil paremini

Hmm. Kust sa "klõpsuga" võtme said? Eriti hea kui sul oleks üks pilt näidata, et millist asja otsima peaks.

Võtmeid, mis oskavad sulle õige Nm ajal klõpsu teha saad sa igast korralikumast tööriistapoest. küll jah, hind võib olla üsna krõbe.
seda nime ma sulle praegu öelda ei oska

Tegemist on dünamomeetrilise võtmega. Nõuka-aegsetel võtmetel oli lihtsalt skaala peal mis näitas väändemomenti Njuutonmeetrites......

mikk kirjutas:Hmm. Kust sa "klõpsuga" võtme said? Eriti hea kui sul oleks üks pilt näidata, et millist asja otsima peaks.

tegemist on "Torque wrench"'iga ja välja nääb see selline:



kui ette antud mutri/poldi kinnikeeramise jõud on saavutatud, siis võti klõpsatab. ise olen kokku puutunud sellisega, kus on mingi sidurilaadne asi ning kui märgitud jõud on saavutatud, siis hakkab "sidur" läbi libisema - nagu drellidel vahest on.

ja ka vaskse tihendi juttu võin kinnitada. juba visuaalsel vaatlusel tundub see liiga sile ja jäik - ju ta siis ei haaku lihtsalt pindadega või ma ka ei tea. Aga nii kui mootor natukene soojemaks oli käinud, hakkas kaane vahelt mullitama (arvasime, et tahab sisse töötada vms) aga asi läks üha hullemaks. veelgi enam, mitte üksnes vesi ei jõudnud silindrisse, aga plahvatust lõi ühest silindrist teise ka!

uue tihendi sai erik www.autoosad.ee'st - sealt tuli uus ja õige.

Erik küll pani asja lukku aga siiski kui ots üles on võetud siis laseme edasi. usun et kui ploki ja kaane vahelt hakkab midagi välja mullitama siis ei ole viga mitte tihendis vaid on midagi kõver. vask tihendeid on kasutatud juba alates sisepõlemis mootori leiutamisest saat ja siiamaani on need töötanud. kunagi EI OLE vaja tihendit sisse töötada. sisse on vaja töötada neid tetaile mis omavahel liiguvad aga tihend ja plokk ja kaas seisavad paigal. ÜTLEN VEEL KORD ET SEE ON JAMA JA ÜKSIK JUHUS. kas keegi on kaane ära lihvind ja siis vask tihendit kasutand????? Minitronist saab ka raud aspest tihendit ja on odavam kui vask.
asja ei võta isiklikult palun mitte kellegil solvuda.

eino

jäi lisamatta millest kaan kõveraks läheb, see on kuumus kui mootor üle kuumeneb on kõige tõenäolisem kaant vigastada.
tihenditest niipalju et esimesed kaane tihendid tulid täielikult vask plekist, siis tulid aspest kaetud vaseplekiga(millest ka jutt kogu aeg käib), siis tulid aspest vase ja rauaseguga ja tänapäevased grafiitaspest tihendid.
nii et kontrollige kaant ja kui paigaldate tihendi on soovitav grafiit määrdega kokku teha.

eino

unustasin sisse logida